Minu nimi on Anni Ranniku, olen organisatsioonide, protsesside ja inimeste toimimise vastu huvi tundnud kogu oma tööelu jooksul. Karjääritee on viinud mind erinevatesse rollidesse personalijuhtimise, tööohutuse, koolituste, IT teenusehalduse ja protsessijuhtimise valdkondades. Aastate jooksul olen märganud, et hästi kirjeldatud protsessid ei taga veel häid tulemusi. Sageli ei seisne probleem dokumentides, juhendites ega tööriistades, vaid selles, kuidas inimesed päriselt töötavad, õpivad, koostööd teevad ja muutustega kohanevad. Just see tähelepanek on kujundanud minu tänase lähenemise ühendamaks organisatsiooni eesmärgid inimese tegeliku toimimisvõimega. Mind huvitab eriti see, kuidas teadmised organisatsioonides liiguvad, kuidas kogenud töötajate väärtuslik kogemus säilib ning kuidas toetada koostööd erinevate põlvkondade vahel. Tänases kiiresti muutuvas töökeskkonnas on organisatsioonide suurimaks varaks sageli mitte tehnoloogia, vaid inimesed ja nende teadmised.
Minu huvi inimese toimimise vastu ei ole ainult professionaalne. Mõni aasta tagasi kogesin ise läbipõlemist, mis sundis mind peatuma ja sügavamalt uurima, kuidas töökoormus, vastutus, stress ja taastumine mõjutavad inimese võimekust. See kogemus muutis oluliselt minu arusaama tööelust. Taastumise käigus hakkasin rohkem huvi tundma närvisüsteemi, inimese kohanemisvõime, õppimise ja toimimise vastu. See on toonud minu töösse täiendava vaatenurga, mis aitab näha organisatsioone mitte ainult protsesside, vaid ka inimeste kaudu. Täna ühendan oma töös süsteemse mõtlemise, protsesside juhtimise kogemuse ja huvi inimese toimimise vastu. Usun, et kestlikud tulemused sünnivad siis, kui organisatsiooni tööviisid toetavad nii eesmärkide saavutamist kui ka inimeste võimekust neid eesmärke ellu viia.
Austructura nimi kujunes minu eesmine esimesest tähest, perekonnanime viimasest tähest ja soovist struktuure luua. See on minu viis tuua selgus organisatsiooni, kus soovitakse edasi liikuda teadlikult, inimlikult ja läbipaistvalt.
